Üldiselt järgitakse väravasüsteemide projekteerimisel kolme põhimõtet:
1. Kiire valamine: temperatuuri languse, majanduslanguse ja oksüdatsiooni vähendamiseks;
2. Puhas valamine: vältige räbu ja lisandite teket ning kaitske sularauas sisalduvat räbu õõnsusest;
3. Ökonoomne valamine: maksimeerida protsessi saagist.
1. Drosselosa asukoht
1. Valamissüsteemi projekteerimisel tuleb esimese asjana arvestada voolu tõkestava sektsiooni asukohta, sest see määrab täitmiskiiruse. Üldiselt on õhuklapi osade paigutamiseks kaks traditsioonilist asukohta.
2. Üks on paigutada see külgmise ja sisemise jooksja vahele. Number võib olla kooskõlas sisemise jooksja numbriga. Seda nimetatakse ka survevalamiseks. Kuna minimaalne ristlõige on valandi lähedal, on sularaua joonkiirus õõnsusse sattudes väga suur.
3. Teine asetatakse toru ja külgmise jooksutoru vahele, ainult ühe voolu blokeeriva osaga, mida nimetatakse ka survevabaks valamiseks.
4.Kaasaegne malmi tootmine on filtreerimistehnoloogiast lahutamatu. Vahtkeraamiliste filtrite paremaks rakendamiseks tuleks toru kasutada protsessi kavandamisel voolu blokeeriva sektsioonina.
Arvessevõetavad tegurid
1. Valamisaeg, see on üks valamissüsteemi funktsioone ja seal on erinevaid algoritme. Tänapäeval kasutatakse selle arvutamiseks enamasti simulatsioonitarkvara. Niisiis, kas käsitsi arvutamiseks on olemas kiirem viis? Vastus: Jah, ja see on lihtne.
T sec =√ (W.lb)
Nende hulgas: t on valamisaeg, ühik on sekundid, W on valamise kaal, ühik on naelad. Hoidke see lihtne.
2. Hõõrdetegur. Sularaud hõõrub valamise ajal vastu vormi seina. Samuti tekib sularaua vahel hõõrdumine ja tekib energiakadu, seega tuleb sellega arvestada.
Üldiselt peaks õhukeseseinaliste plaatide hõõrdetegur § olema nii väike kui 0,2; paksude ja kandiliste osade puhul peaks hõõrdetegur§ olema 0,8.
3. Muidugi võite olla ka täpsem. Selle leidmiseks saab kasutada allolevat diagrammi.
Postitusaeg: mai-07-2024
